Silmaga salvestamisest

Suutsin lõunasöögiga hankida endale kõhuvalu. Ja seal ma siis olin, vana kaubamaja külje all, väike kollane poolkägar. Istusin pingil, piidlesin inimesi ja ootasin bussi.

Kollase seemisnahkse mütsiga tädi. Klõps. Nokkmütsiga vanamees pingil suitsu kiskumas. Klõps. Kollarohepunasinikirju salli ja roosade huultega hallipäine daam. Klõps. Jahhh, täna on selline päev, kaamerata päev. Laadimata aku päev. Mõtlesin terve eilse päeva, et kui koju jõuan, siis… Aga läks nagu ikka :))).

Aga, et inimestel ikka silmarõõmu oleks, panen mõned eilased pildid üles ;).

Vanatädid mulle meeldivad :). Kahju ainult, et tausta valida ei saa. Kunagi saan ehk julgemaks, astun ligi, räägin juttu ja vinnan sobivama tausta manu ka :))). Aga praegu pole veel see aeg. Nii tulebki leppida, et kaunid punased mantlid ja samblarohelised mütsid (või on tegu pigem kanapasavärviga?:D) kolehallil taustal figureerivad.

Jaa, ja bussipeatuses näeb muidugi ka igast reipal sammul vantsivaid hallipäiseid akadeemikuid. Tundub ju akadeemik või mõni muu väljapeetud härra?;))

Nii tore on kohata selles rohekollases võilillelises ümbruses sellised hulkur-rasmuslikke noorsande :D.

Lisa kommentaar